Tänane teekond viib meid koos kaasmaalastega Wadi Rumi kõrbe. Kui mõtleme sõnale kõrb,tuleb silme ette palju kollast liiva ja taevani ulatuvad liivaluited, nagu Sahara. Siinne körb näeb välja hoopis teistsugusem. Puna-kollaiivane tasandik on täis pikitud kõrgeid graniidist ja liivakivist kaljumoodustusi. Tegemist on jäänustega „pärismägedest”, sest aastatuandete jooksul on need kivideks ja liivaks pudenenud. Kõrgema mäetipu Jebel Rum körguseks on mõõdetud 1754 meetrit üle merepinna. Kõrbeliiv nende ümber on harjumatult punane, kuid leidub ka kollast liiva. Siin-seal mõned rohututid, kuivanud puud ja kõikjal suur kuumus. Huvitavamad objektid, kuhu ringsöit meid viis, oli Lawrence'i allikas, kaljujoonistega kanjon, suured luited, looduslikud kivisillad, vana templi jäänused (Lawrence'i maja) ja päeva lõpuks päikeseloojang mägede vahel. Ringi sõitsime 6-kohaliste dzhiipidega, mille juhtideks kohalikud beduiinid. Meie sattusime esimesse autosse, mis lõpuks osutus õigeks valikuks. Autojuhiks oli beduunipealik Attayaki isa. Lisaks jõudsime igale poole alati esimesena kohale ega pidanud autodest üleskeerutatud tolmu sees sõitma. Peale päikeseloojangut jõudsime oma laagriplatsile, kus saime osa beduiinide musitseerimis- ja lauluoskusest ning nautida nende valmistatud maitsvat õhtusööki. Pärast einet jätkus pillimäng, tants ja laul juba suurema hooga edasi. Kuid kõrbekuumus ja reisiväsimus oli osa eestlastest juba murdnud ning vaikselt hakati kobima koti või mati peale magama. Kohalikud aga musitseerisid edasi ja mõni sõõm kesvamärjukest päästis neist igaühest välja tõsise peolooma, nagu dzhinni pudelist.
Lõpuks, kui täiskuu mägede tagant paistma hakkas oli valgust niipalju, et kohalikud valgusallikad võis ära kustutada . Hoolimata kohalike hoiatustest shaakalite, liivamadude ja skorpionite eest, otsustasid julgemad öö veeta lageda taeva all luidete või kaljude peal magades. Uinumist segas algul harjumatult ere kuuvalgus, mis kogu kõrbe särama pani. Pärast kuu tõusu oli tunne, nagu oleks päev uuesti alanud. Öö oli täis tundmatute kõrbeloomade huiked ja krabistamist, aga lõpuks võttis väsimus siiski oma.
Lõpuks, kui täiskuu mägede tagant paistma hakkas oli valgust niipalju, et kohalikud valgusallikad võis ära kustutada . Hoolimata kohalike hoiatustest shaakalite, liivamadude ja skorpionite eest, otsustasid julgemad öö veeta lageda taeva all luidete või kaljude peal magades. Uinumist segas algul harjumatult ere kuuvalgus, mis kogu kõrbe särama pani. Pärast kuu tõusu oli tunne, nagu oleks päev uuesti alanud. Öö oli täis tundmatute kõrbeloomade huiked ja krabistamist, aga lõpuks võttis väsimus siiski oma.
No comments:
Post a Comment